Fragment jämesoolest. H&E
JÄMESOOL, intestinum crassum
Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele. Anatoomiliselt jaotatakse teda kolmeks osaks:
umbsool, caecum
käärsool, colon
pärasool, rectum
Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest.
Limaskest, tunica mucosa
epiteelikiht, epithelium mucosae
limaskesta päriskiht e proopria, lamina propria mucosae
lihaskiht, lamina muscularis
submukooskiht, tela submucosa
Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Soolekrüpte on hobusel ligikaudu 200, koeral 2,1-4,7, kassil 1,6-2,3 miljonit [4]. Limaskesta katteepiteel on kõrgprismaatiline ühekihiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on tunduvalt vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude, seal paikneb hulgaliselt lümfoidsest koest moodustunud lümfisõlmekesi. Proopriale järgneb kogu soole ulatuses limaskesta lihaskiht, sellele omakorda kohevast sidekoest submukooskiht.
Lihaskest, tunica muscularis
Lihaskesta moodustavad seespoolne pidev ringkiht, stratum circulare ja väljaspoolne pikikiht, stratum longitudinale, mille moodustavad kolm soolepaela (taenia coli). Ringkiht on paksem, kui pikikiht. Viimane on eriti õhuke sooltepaelte vahel, hobusel, seal võib ta esineda ainult üksikute kimpudena [4].
Serooskest, tunica serosa
Välimiseks kestaks moodustab sidekoeline proopria, mida katab ühekihiline lameepiteel - mesoteel. Epiteelirakud on madalad, sakiliste rakupiiridega ning rakus võib olla kaks tuuma.
JÄMESOOL, intestinum crassum
Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele. Anatoomiliselt jaotatakse teda kolmeks osaks:
umbsool, caecum
käärsool, colon
pärasool, rectum
Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest.
Limaskest, tunica mucosa
epiteelikiht, epithelium mucosae
limaskesta päriskiht e proopria, lamina propria mucosae
lihaskiht, lamina muscularis
submukooskiht, tela submucosa
Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Soolekrüpte on hobusel ligikaudu 200, koeral 2,1-4,7, kassil 1,6-2,3 miljonit [4]. Limaskesta katteepiteel on kõrgprismaatiline ühekihiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on tunduvalt vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude, seal paikneb hulgaliselt lümfoidsest koest moodustunud lümfisõlmekesi. Proopriale järgneb kogu soole ulatuses limaskesta lihaskiht, sellele omakorda kohevast sidekoest submukooskiht.
Lihaskest, tunica muscularis
Lihaskesta moodustavad seespoolne pidev ringkiht, stratum circulare ja väljaspoolne pikikiht, stratum longitudinale, mille moodustavad kolm soolepaela (taenia coli). Ringkiht on paksem, kui pikikiht. Viimane on eriti õhuke sooltepaelte vahel, hobusel, seal võib ta esineda ainult üksikute kimpudena [4].
Serooskest, tunica serosa
Välimiseks kestaks moodustab sidekoeline proopria, mida katab ühekihiline lameepiteel - mesoteel. Epiteelirakud on madalad, sakiliste rakupiiridega ning rakus võib olla kaks tuuma.